Vasalemmas läheb mölluks juba sel laupäeval – EST RX
TERMINAL OIL EESTI MEISTRIVÕISTLUSED RALLIKROSSIS
TERMINAL OIL EESTI MEISTRIVÕISTLUSED RALLIKROSSIS
TERMINAL OIL EESTI MEISTRIVÕISTLUSED RALLIKROSSIS
Previous
Next

Vasalemmas läheb mölluks juba sel laupäeval

Sel laupäeval elustub Vasalemmas taas üks traditsioon, mis on aastaid rahus ja vaikuses oma aega oodanud. Nimelt toimub 9. augustil Vasalemma karjääri 1980ndate aastate alguses rajatud rallikrossirajal taas  äge võidukihutamine, toimumas on  Olerex Eesti MV 4. etapp rallikrossis.

Esimene suurem ja tõsisem rallikrossivõistlus peeti  Vasalemma 1981. aastal. Võistluse eestvedajaks oli tollane Harju KEK, kes oma jõududega vanasse karjääri 1,4 kilomeetri pikkuse rallikrossiraja ehitas. Et toona  Eestis ja NSVLiidus spetsiaalselt vaid rallikrossi harrastavaid sõidumehi polnud, tulid rajale tollased kuulsamad rallisõitjad. Avavõistlusele tuli 16 autot ja peaauhind kuulus 38-aastasele Harju KEK-i kolonniülemale Heiki Ohule. Rallikross osutus pealtvaatajate hulgas ülipopulaarseks ja nii jätkati mitmel aastal Vasalemmas rallikrossi korraldamisega. Suurimateks publikunumbriteks oli aastal 1983 Harju KEKI aastaaruandes märgitud 12 000 pealtvaatajat. Kohalike sõnul võis aga  rallikrosshuvilisi isegi mõni tuhande võrra enamgi raja ääres olla, sest Vasalemma rallikrossid oli tollal lausa legendaarsed autospordisündmused.

Rallikrossi on Vasalemmas sõidetud ka sel sajandil, kuid kahjuks katkes sealsete võistluste traditsioon mõned aastad tagasi. Küllap oli peamiseks põhjuseks asjaolu, et rallikrossisarjas sõitvad masinad muutusid järjest kiiremaks ja võimsamaks ning aastakümneid tagasi ehitatud rada ei olnud enam ei sõitjatele ega ka pealtvaatajatele piisavalt ohutu. Nii otsustati rallikrosse Vasalemmas enam mitte korraldada, kuulus rada kasvas tasapisi võssa, vaid mõned korrad on seal sprindietappe sõidetud.

Mõte rallikross taas oma hälli tagasi tuua tekkis Eesti Rallikrossi Komiteel juba mõni aasta tagasi. Tänavu jõuti konkreetsete tegudeni – juba mitu nädalat möllab rajal rasketehnika ja rassivad vabatahtlikud. Maha on võetud  suur hulk võsa, taastatud on raja endine laius, välja on ehitatud tänapäeva rallikrossis kohustuslik jokker lap, paigaldatud on ohutuspiirdeid jne.  Enne võistlust rada uudistamas käinud sõitjad on andnud üsna ühese hinnangu – Vasalemmas on vinge ja kiire rallikrossirada.

Seda, et rada on äge ja seda peaks kordki proovima iga rallikrossisõitja, on märgata ka rajale minevate sõitjate nimekirjast. Oma oskusi tulevad proovile panema  sellisedki mehed, kes vahepeal on muid autospordidistsipliine harrastanud, kuid nüüd oma masinad stardirivvi sätivad. Klassis Super1600 on end kirja pannud näiteks Rally Estonia E10 klassi võitja Alvar Kuusik, kes on küll varasematel aastatel rallikrossis häid tulemusi näidanud, kuid nüüd mõne aasta pausi pidanud. Kohal on ka Euroopa MV rallikrossis viimasel etapil Belgias poodiumile jõudnud Janno Ligur, eelmise aasta meister Super1600 klassis Arvo Kask, hetke sarja punktitabeli liider Andre Kurg ja kõik teised sellel aastal häid sõite näidanud mehed. Kokku läheb selles võistlusklassis Vasalemmas starti 14 autosportlast .

Eriti rõõmustav on Touring Car klassis pikk stardinimekiri, mida omaltpoolt aitab pikendada Keila mees Haiti Arendi. Seda nime teavad Harjumaa autospordisõbrad kindlasti hästi ja  loodetavasti tulevad ka vaatama, kuidas Haitil õnnestub  teiste  tagaveoliste masinate vastu end rallikrossirajal maksma panna. Klassis TouringCar on konkurents seekord eriti tugev, sest  esikoha eest lähevad võitlusesse lausa 10 tagaveolist masinat.

Kõige võimsamate masinate klassis SuperCar on osalejate nimekiri pisut tagasihoidlikum, kuid see ei tähenda, et selles klassis  põnevaid sõite ei näeks. Kindlasti läheb oma senist liidrikohta kaitsma Ranno Bundsen, kuid see ei saa tal kindlasti lihtne olema. Enamik SuperCar masinaklassi sõitjaid on pärast 3. etappi oma masinaid n-ö tuuninud, nii et tulemas on põnevad sõidud.

Vasalemma rajal hakkab mootorite möirgamist kostma 9. augustil juba kella 8 ajal hommikul  kui alustatakse treeningsõitudega. Neile kibelevad kindlasti kõik sõitjad, sest on ju see rada meestele üsna väga tuttav. Paljud praegustest sõitjatest pole Vasalemma rajal olevate trampliinide ja veekogude vahetus läheduses kulgevate trikikate kurvidega sugugi tuttav. Loodetavasti on kella 10.45 kõik sõitjad  raja selgeks saanud, sest siis  lastakse rajale esimene start 1. eelsõidust. Tallinna ja Harjumaa inimestel on Vasalemma rallikrossile hea jõuda rongiga (www.elron.ee), Tallinn-Riisipere rongiga saab Vasalemma ja sealsest peatusest rajale saab jalgsi vähem kui 10 minutiga. Pilet rallikrossile maksab 7 eurot, alla 12-aastased pääsevad võistlust vaatama tasuta. Et piletiostjate vahel loositakse põnevaid auhindu, siis ei tasu kellelgi võsavahelt raja äärde päti moodi pääsu otsima hakata. Pigem aidake taas ajalugu teha ja toome Vasalemma raja äärde taas kord rekordarvu pealtvaatajaid.

_______________________________________________________________________

Vasalemma 1,4 km pikkune rada ehitati vanasse karjääri, väikese tehisveekogu äärde. Mitu aastat vedas Kei­la autojuht Andi Mellis rajale täidist, sõidukorda seati rada Sõpruse tehnikaklubi ning Harju KEK-i tehnikaga.

NSV Liidu esimene suu­rem ja tõsisem võistlus rallikrossis peeti 1981. aastal Va­salemmas Harju KEK-i auhindadele. Ürituse organiseerimisel olid toona tegevad Harju KEK-i juhataja asetäitja Sulev Kivimäe, juhataja Hans Palla, rallisõitja Toomas Bernstein, nn sõitev treener Toomas Diener ja Meelis Arumeel.

Avavõistlusele tuli 16 autot. Kõigepealt tuli igal sõitjal osaleda kolmes eelsõidus. Autod lasti rajale nelja kaupa. Kolmest sõidust liideti kahe parema sõidu ajad. Selle järgi saadud ko­had viisid kolm esimest A-finaali, kolm järgmist B-finaali ja neli järgmist C-finaali. Kümnel võidusõitjal oli see­ga võimalus kaasa mängida peaauhinnale, sest C-finaali võitja lasti edasi B-finaali.

Harju KEK-i auhinnavõist­lustel kihutasid C-finaalis Ivar Peedu, Urmas Kask, Ando Nõel ja Raivo Kolk. Esimesena lõpetas suurte kogemustega võidusõitja Ivar Peedu ja tema pääses B-finaali, kus osalesid veel Paul-Robert Helk, Raido Rüütel ja võrulane Ando Värton. Selles võiduajamises oli kiireim Helk. A-finaalis olid koos suurmeistrid Heiki Ohu, Vallo Soots, Eedo Raide ja Paul-Robert Helk. Lõppvaatus möödus uljas kihutamises. Kõige paremini os­kas kurve ja raskeid rajalõike läbida Heiki Ohu. Tema kannul võitlesid iga meetri pä­rast Soots, Raide ja Helk, kuid Ohust mööda nad ei saanud. Peaauhind kuulus 38-aastasele Harju KEK-i kolonniülemale Heiki Ohule.

Loe ka Harju Elu lugu http://www.harjuelu.ee/2014/08/2664/vasalemma-karjaaris-saab-varsti-kihutada/