Tänavu 4. veebruaril möödub viiskümmend aastat, mil toimus rallikrossi esimene võistlus Lydden Hilli ringrajal. Viiekümne aastaga on rallikross laialdaselt levinud ning populaarsust kogunud üle maailma. 

Allpool on artikkel, mis ilmus ajalehes Õhtuleht. 

Ingliskeelne video Robert Reediga, kuidas kõik alguse sai.

Kokkuvõttev video 2016.aasta Lydden Hilli MM-etapist.

https://www.youtube.com/watch?v=8_dWiY-JAZQ

Video rajast läbi auto pardakaamera.

Plahvatuslikult popp rallikross tähistab 50 aasta juubelit

“Kui praegu leidub mõni inimene, kes tahaks tegeleda autospordiga, aga ei oska seisukohta võtta millisega, siis on rallikross ainuõige valik – seal saad kiirendada, kruusal ja asfaldil sõita, kurvides driftida… Kogu kompott on koos!” räägib Valdur Reinsalu spordialast, mis tähistab laupäeval oma 50. juubelit.

1966. aastal novembris naeris telekanali ABC juht Robert Reed end kõveraks, kui nägi Harewoodi mäkketõusuvõistlusel, kuidas asfaldil kihutama harjunud rallimasinad vaevaliselt mööda libedat mudarada tagasi boksidesse kulgesid. Kui telebossile midagi meeldib, peab see ka eetrisse jõudma – paar kuud vaeva ning 4. veebruaril 1967 võisteldi Inglismaa kagutipus asuval Lydden Hilli ringrajal esimest korda võidukihutamisel, mis nõudis pilootidelt vaid 1,5kilomeetrise raja kohta osavust nii kruusal kui asfaldil. Ala sai nimeks rallikross!

Tänapäeval on rallikross oma populaarsuselt vallutamas uusi tippe, aga tegu pole sugugi ala esimese tõusuga. Kui liiga ohtlikuks kuulutatud B-grupi autod 1986. aasta hooaja järel autoralli MM-sarjast eemaldati, leidsid paljud masinad uue kodu just krossientusiastide käes ja konkurentsitihedad külg-külje-kõrval võidukihutamised tõid EM-sarjas raja äärde tuhandeid pealtvaatajaid. Mida aasta edasi, seda isekamaks etappide korraldajad aga muutusid, kadus ka korralik telekajastus ning rallikross vajus millenniumi vahetuse paiku mülkasse.

Superstaarid stardis
“Kuus aastat tagasi anti võistluste korraldamine eraettevõttele IMG, mis hoolitseb ka Nascari ja speedway sarjade eest. Tänu sellele on asi edasi läinud,” selgitab 2007 esimese eestlasena EM-sarjas startinud Reinsalu (“Poolas Slomczynis olid esmakordselt stardis sõitjaid kõigist kolmest Balti riigist ja ma olin tagaveoliste autode arvestuses kolmas.”), kuidas võistlus uuele elule puhuti.

Ameeriklaste eestvedamisel ning Rahvusvahelise Autoliidu FIA õnnistusel lükati 2014. aastast esmakordselt käima MM-sari ja see sai kohe üliprominentse võitja, 2003 WRC maailmameistri Petter Solbergi.

“Solberg, Sebastien Loeb, nüüd tuleb juurde vormelisõitja Jenson Button,” loetleb Reinsalu nimekaid piloote, keda MM-etappidel stardirivis kohtab. Tõdemus, et rallikross on hea baas igasugusele autospordile, kehtib ka vastupidisena ehk kõik eelnev kogemus neljarattalistel on otseselt rakendatav krossirajal.

Seda tõestab näiteks valitsev tšempion, Mattias Ekström, kes võitis oma esimesed kaks MM-tiitlit kereautodesarjas DTM. Rootslane üritab tänavu tiitlit kaitsta Lätist Kanada ja Lõuna-Aafrikani laiuval 12 MM-etapil, mis lisaks üha kasvavale teleauditooriumile meelitavad raja äärde ka kuni 80 000 inimest…

Jokker popiks
Rallikrossi edu on pannud kaasa mõtlema ka teised maailma juhtivad võistlussarjad. Näiteks kereautode MMi kahel tänavaringrajal sõidetaval etapil on tulevast hooajast kasutusel rallikrossist tuntud “jokker”, pikem jupp võistlusrajal, mida iga sõitja peab võistlusel läbima vähemalt ühe korra.

“Kui üldiselt oled sa konkurendist ringi peale kümnendiku võtta kiirem, siis see ei anna rajal erilist tulemust. Aga “jokkeri” saad sa enne vastast läbida – see annab võimaluse rünnata ilma tema vastu füüsilist liigutust tegemata. Või see lisab vürtsi näiteks kaitsva taktikana: võtad selle kohe võistluse algul ja hoiad edaspidi konkurente selja taga,” on Ekström uuendusest vaimustuses ja soovitab selle kasutamist ka näiteks F1 sarjas.

Tekst: Viljar Voog
Artikkel: Õhtuleht (Vaata SIIT)