Roland Murakas: “Võidu tuleb sõita kõigiga.”

Eelmisel hooajal tegid Vasalemmas toimunud EMV 6. etapil oma esimesed sõidud rallikrossis, Supercar klassis. Kuidas sündis idee teha sel aastal kaasa terve sari?

Juhuste kokkulangemisel ja heade toetajate abil tekkis lihtsalt selline võimalus. Sealt edasi väga pikalt ei mõelnud ja haarasime sellest kohe kinni. Kuna eelmise aasta võistlus läks hästi, siis võtta sel aastal eesmärgiks juba meistritiitli peale sõita tundus igati loogiline.

Kas sõitmine Reinsalu Sport võistkonna ridades ja Ford Fiesta MK7 roolis oli sellesse plaani juba eos sisse kirjutatud või oli laual veel valikuid?

Ega Eestis ju Supercar’ide valik just liiga lai pole – see on kõige parem auto, mis saadaval on. Omal meil rallikrossiautot pole, seega Reinsalu masin ongi täna ainuke tõsiseltvõetav valik, millega meistritiitli peale sõita. Ford Fiesta MK7 kere baasil on ka meie enda masin, millega rallis osaleme, seega langeb kõik kenasti kokku.

Kas oled jõudnud juba auto enda käe järgi paika timmida?

Olen sõitnud selle autoga kokku kolm korda. Alustasime eelmisel aastal Vasalemmas, kus hakkasime asjast vaikselt aimu saama ja oma käe järgi sättima. Nüüd läksime protsessiga edasi ja viimati käisin rajal 20. aprillil toimunud treeningpäeval, kus saime auto endale veel sobivamaks. Võib öelda, et seis on üsna hea ja tunnetus hakkab tekkima.

Eesmärgiks meistritiitel?

Jah, igal juhul. Tegelikult on mul üks eesmärk veel 🙂 Praegu on mu resultatiivsus rallikrossis 100% – üks etapp on sõidetud ja sealt maksimumpunktid saadud. Oleks tore sellist seeriat jätkata 🙂 Aga siin meistriks muidugi ainult kiirusega ei saa – aasta lõpuks tuleb koguda kõige rohkem punkte.

Keda pead suurimateks konkurentideks?

Ei oska öelda – olen ainult ühe etapi sõitnud ning konkurentidega väga kursis ja tuttav pole. Eks igaühte tuleb konkurendiks pidada – kõik, kes starti tulevad, sealt midagi ikka saada tahavad ja võidu tuleb sõita kõigiga.

Mis sind ralli juurest rohkem rallikrossi poole on hakanud tõmbama? Kas võib öelda, et oled täielikult “üle tulemas”?

Otseselt üle tulnud ei ole – ralliplaanid on samamoodi olemas. Lihtsalt rallikrossi plaanid on paralleelsed ning viimastel aastatel olen nii aja kui ressursi puudumise tõttu rallit vähem sõitnud. Siit tulid ka need kokkulangemised, millest eelnevalt rääkisin – rallikrossi programm on lühem ja kiirem, formaat on mõnus. Ühepäevane võistlus sobib ja kui tekkis võimalus, siis kasutasime seda. Aga ralliplaane täiesti kõrvale kindlasti ei jäta.

Milline on sinu emotsioon rallikrossiautos, võrreldes ralliga? Või kas emotsioonile autos üldse kohta on?

Emotsioonidele on autos ikka kohta. Kõiki spordialasid tuleb teha hea emotsiooni ja naudinguga. Kui teed vastu tahtmist või ebamugavusega, siis kõige paremini üldjuhul ei õnnestu. Aga eks väike ärevus on selles osas ikka sees, et rallis sellist mees mehe vastu ja külg-külje kõrval sõitu pole – oled kaardilugejaga kahekesi metsas ja sõidud on oluliselt pikemad ning ka detailid, millele keskenduda, on teised. Siinkohal muidugi suur tänu mu kaardilugejale kes oli nõus rallikrossis „sidemehe“ ametit pidama – tema hääl kõrvus rahustab kindlasti ka närvilisemat rallikrossi sõitu. Selgelt on rallikross minu jaoks uus ja põnev ning rallikrossiautodel on võrreldes ralliautodega ka rohkem jõudu. Eks kõik asjad kokku annavad veidi teistsugust tunnet.

Kas sul Eestis rajaeelistusi on?

Ei ole, mulle meeldib kõik – nii kruus kui asfalt. Kõik Eesti rajad on huvitavad, aga võibolla Kulbilohu rada tundub kõige huvitavam.

Kas teiste rallikrossisportlaste tegemisi ka jälgid?

Põgusalt jälgin ikka – kas just oma sõitmisega mingi seos on tekkinud või mitte, aga muidu kindlasti. Rohkem hakkasin jälgima siis, kui Petter Solberg alustas rallikrossis. Eks see tõi kõikide rallimeeste silmasid rallikrossi poole.